Jõulutähtede kasvatamine algab igal aastal Aafrikas. Sealt lennutatakse taimede pistikud Euroopasse – ja kasvatatakse siin täiele toredusele.
Tee lihtsast värvikas.
Päike seisab taevas peaaegu otse pea kohal ja küpsetab Victoria järve äärsete teede savi betoonkõvaks. Madalad seinad tee peal sunnivad sõidukid korduvalt sammukiirusele. Kes sõidab kiirelt, riskeerib telje murdumisega. „Takistustel on kaks eelist,” jutustab Peter Muwanga. „Esiteks ei kihuta seeläbi keegi ja tee ei tolma. Teiseks annab see müüjatele võimaluse autojuhtidele oma kaupasid pakkuda. Nii see siin Ugandas on.”
Muwanga on oma külmutusauto pealisehitusega Axor 1823‑ga pea iga päev teel Wagagai ja Entebbe lennujaama vahel. Juht ja koorem raputatakse hoolimata mõõdukast reisikiirusest iga kord tugevalt läbi. Muwanga on sellega harjunud, koorem hästi pakitud ja lisaks jahutatud – jõulutähtede pistikud. Nendest kasvatavad Euroopa aiandid hiljem armastatud taimed. „Minu saadetised pole veel kunagi lennukist maha jäänud,” kannab Muwanga uhkusega ette. „Sest meie Axorit võib 100 protsenti usaldada!”
Muwanga tööandja on Wagagai farm, mis asub ligikaudu ühe tunni autosõidu kaugusel Uganda pealinnast Kampalast. Selecta One, üks Saksamaa aiandusettevõte, on rentinud suure osa farmist, et kasvatada siin muuhulgas jõulutähti.
Äri põhineb intensiivsel tööjaotusel. Muwanga ja tema koristusajal umbes 1.000 kolleegi farmis saavad näha ainult emataimede rohelisi lehti. „Ja ka nendest vajame ainult võrseid, mille me pistikutena kiiremas korras minema saadame,” jutustab juht. See toimub eranditult õhu kaudu. Euroopas kasvavad jõulutähed seejärel oma täiele suurusele ja küpsevad kuni nad on saavutanud oma värvika krooni.
Nõudlikuim puhtus.
Enne pistikute koristamist on vaja palju tööd. Ja rangeimat hügieeni. Kasvatamine toimub Wagagais turvalises ja täiuslikult õhutatud kasvuhoones. Kitlisse, kinnastesse ja erijalanõudesse riietununa on lubatud pärast käte intensiivset pesemist alale siseneda, aga mitte taimi puudutada. „Olemas on sadu haigusi, mis võivad meie taimi tabada,” ütleb Selecta One’i tootmisjuht Wilson Keter. „Järjekindla hügieeni korral on võimalik loobuda mürgistest taimekaitsevahenditest.”
55
miljonit pistikut tarnib Selecta One aastas Ugandast.
„Järjekindla hügieeni korral on võimalik loobuda mürgistest taimekaitsevahenditest.”
20
hektarit kasvupinda kasutab Wagagai farm.
Siin, Ugandas, on algselt Mehhikost pärinevate jõulutähtede kasvatamisel üks hiiglaslik eelis – kliima. Ekvaatoriäärne maa asub platool ja on Victoria järve naabriks. Nii pole siin liiga kuum ega liiga külm ning puudust pole kastmiseks vajalikust mageveest. „Aga ka ökoloogilistest vaatenurkadest on mõttekas kasvatada pistikuid Aafrikas,” ütleb Keter. „CO₂ väljund, mida annaksid küttega kasvuhooned Euroopas, ületab kaugelt CO₂ jalajälje, mile jätame praegu maha pistikute transpordil lennukiga.”
Nina trendide peale.
Pistikute reis viib reeglina Brüsselisse ja Amsterdami. Sealt pole enam pikk maa ülesostjateni Prantsusmaal, Hollandis ja Saksamaal, kus Selecta One’i kliendid nagu Inga Balke taimed täiele toredusele kasvatavad. Väljaõppinud aiandusinsener peab Holsteinis Krayenhageni aiandit, rikkalike traditsioonidega perefirmat.
Keskkonna säästmist kirjutatakse ka siin suure tähega – Inga Balke töötab ainult ohutute taimekaitsevahenditega. Samuti võetakse kasutusele nii‑nimetatud kasurid, nagu röövlestad ja käguvamplased, et takistada näiteks kardetud kasvuhoonekarilase levikut. Ja kütteks kasutab aiand naabruses asuva taluniku biogaasiseadet.
Balke peab ettevõtet suure südamevere ja rikkalike teadmistega. Ja tal on vaja head nina trendide peale – „Pean varakult aasta alguses otsustama, milliseid sorte ja milliseid värve me tulevasel hooajal istutame. Kui panen mööda, jään oma kaubale istuma. Siis oleks mitmed kuud tööd luhta läinud.”
Hilisööl kell üks hommikul avab Balke iga päev Hamburgi lillede hulgiturul uksed oma taimede klientideni toomiseks. Advendiajal on tema Atego 818 ennekõike laaditud jõulutähtedega. Kuni 8:30 hommikul käib äri tegemine piirkonna lillemüüjatega. Siis pöördub Balke tagasi oma ettevõttesse.
Köetava Wilke furgoonkerega punast Ategot juhib Balke meeleldi mõnikord ka ise. „Veok on küll üsna suur, aga juhtida on see peaaegu nagu sõiduauto.” Eriti meeldib ettevõtjale käiguvahetusautomaatika PowerShift 3. „Ma ei pea käike vahetama ja võin täielikult liiklusele keskenduda.”
Nii liugleb Balke oma mugava Ategoga Põhja‑Saksamaa teedel lihtsalt edasi – samas kui Peter Muwanga on teel konarlikel teedel ja toetub ennekõike oma Axori robustsusele. Ta peab oma koormat pidevalt jahutama, samas kui Balke hoiab talvel kütte abil ära pistikute külmumist. Mis mõlemat ühendab – nad on veendunud Mercedese ja jõulutähtede fännid.
Fotod: Allan Gichigi, Christian Schmid
Video: Martin Schneider‑Lau